Veebi kasutatavus

Kasutatavus on vist iga toote elementaarseim omadus. Kui kasutada ei saa ei ole kellelgil soovi seda soetada või tarvitada. Nii on ka veebiga. Jakob Nielsen on sõnastanud mõned kasutatavust iseloomustavad omadused: õpitavus, tõhusus, veakindlus, rahulolu ja võtme tähtsusega  – kasulikkus[1]. Järgnevalt uurin neid omadusi paaril veebilehel. Ühte avalik-õiguslikk veebi ja üht eraõiguslikku veebi, mille nime jätan reklaamist hoidumise eesmärgil nn. hägustatuks.

Kes vähegi maailma asjadega sinapeal on ei ole vist talle uudiseks, et toidu kraami saab soetada veebipoest. Olen peamiselt kasutamas kunagise tarbijate ühistu veebipoodi oma igapäevase leiva hankimiseks. Õpitavus on selle poe lehel hea. Valid kauba, lisad korvi ja maksad. Nagu igas veebipoes. Ehk, et süsteemi selgeks saamiseks ei ole vaja kutsekoolis kursust võtta. Kuid nüüd siis ebameeldivam pool. Millegi kindla asja otsimine on väga keeruline. Otsinguks on 2 võimalust: sõnaline otsing või läbi menüü surfamine. Kui menüü kaudu kauba leidmine on veel enam-vähem (näiteks vegan tooted on piimatoodete all peidus) siis sõna järgi otsimine on väga keeruline.

 

otsingu tulemus sõnale komm
Kuvatõmmis otsingu vastusest sõnale komm

 

sõna leib otsingu tulemus
kuvatõmmis otsinguvastusest sõnale leib

Otsides sõnu “komm” või “leib” ei saa just väga oodatuid tulemusi. Seega tähtasim omadus, kasulikkus, kannatab tublisti kuna soovitud toiduaine võib leidmata jääda. Kahjuks ostjale ja ka müüjale.

Kuid lõpetada tasub ju ometi rõõmsate toonidega. Eesti Rahvus Ringhäälingu veebileht ja iga kanali oma alamleht moodustavad suurepärase terviku. Õpitavus on ERR-i lehtedel kerge. Lisaks olles näiteks natuke lehitsenud Vikerraadio[2] lehte tunned end kui kodus kui liigud edasi Raadio 2[3] lehele.  Lehelt saab otsida saateid nimekirja, saatekavast kui ka sõnaliselt. Sõnaline otsing otsib vasteid lisaks saadete pealkirjadele ka saadete kirjeldustest. See muudab soovitud saate leidmise küllaltki kergeks isegi kui saate pealkiri ei ole peas. Kuna ERR-i lehed teevad täpselt seda, mida kasutaja soovib, et nad teeks (taasesitaks mõnd saaded või annaks ülevaate saatekavast jne) siis mul ei jää muud üle kui tõdeda, et tegu on kasulike lehtedega.

Kui kunagi või jääda mulje, et riiklikud teenused on oluliselt kehvemad kui eraettevõtete omad siis veebi lehtede põhjal võib tunda, et riik astub rohkem samme, et teenuse tarbija saaks kasutada teenust täies ulatuses. Miks eraettevõtted punnitavad kasutatavause kao hinnaga oma teenuse turule toomisega on arusaamatu. Vahest on tegu hirmuga jääda rongist maha. Kuid ega loksuva rongiga pikalt keegi sõita soovi.

 

Allikad:

  1. https://www.nngroup.com/articles/usability-101-introduction-to-usability/ vaadatud 22. aprillil 2021
  2. https://vikerraadio.err.ee vaadatud 23. aprillil 2021
  3. https://r2.err.ee vaadatud 23. aprillil 2021