Ajalooline esimene postitus infotehnoloogilisest ajaloost

Kuigi infot on töödeldud kogu inimkonna jooksul siis võtan kokku julguse ja kirjeldan vaid kolme näitega eri ajajärkudest ära kogu infotehnoloogia ajaloo. Esmalt kirjuan, miks Johann Gutenberg oluline oli. See järel teen suure hüppe lähemasse minnevikku ja kirjutan lähemalt Konrad Zusest. Ning kolmandaks ei saa juba siin tekkinud traditsiooni katkestada ja võtan lähemalt vaatluse alla GNU/Linuxi läbi Saksa distro SUSE.

Johann Gutenberg sündis aastal 1400 praegusel Saksamaal, Mainzis ja jaanipäevaks sai ristitud. Gutenbergi rahutu hing ei andnud asu otsis ta pidevalt võimalusi kuidas asju paremaks teha. Võiks öelda, et oli tegemist leiutajaga. Kuna maksuraamatutes on leitud andmeid, et Gutenberg oli pooleldi kullaseppade tsunfti liige siis võib oletada, et näpuosavust peenema metallitöö jaoks tal jagus. Ta elu keerdkäikudest ja maksu võlgadest võib täpsemalt lugeda Mainzi linna kodulehelt [1]. Kuid nüüd siis lähemalt, mida Johann Gutenberg tegi, et ta on jätnud infotehnoloogia ajalukku tugeva jälje. Ei ole vist kellegile üllatuseks, et Gutenberg leiutas trüki pressi. Kuid vähesed teavad, mis tema tegudest on läbi aasta sadade jõudnud tänapäeva. Upercase ja lowercase. Need inglise keelsed sõnad on igal programmeerimisega tegelenud inimesel tuttavad. Upercase ehk sõna-sõnalt tõlgituna ülemine kast ja lowercase alumine kast. Gutenbergi ajal need olidki ülemine kast ja alumine kast. Nüüd aga suur või väike kirjatäht. Seda seetõttu, et Gutenbergi trükimasina kõrval olid trükkimisel kasutatavad tähed kastides. Harvemini ladumisel vaja minevad tähed kõrgemal asuvad kastis ja väiksed tähed alumises kastis. Kahtlustan, et kui Gutenberg ei oleks kullasepana töötanud oleks trükimasinas kasutatud robustsemaid detaile ja me räägiks võibolla tänapäeval ühe-käe-tähtedest ja kahe-käe-tähtedest.

Konrad Zuse <hädaldamine>tegu sakslasega ehk siis nime hääldada võiks nagu eestikeels loetakse ‘tsuse’, mitte ameerikalikult ‘sjuus’. </hädaldamine> sündids 1910 Saksamaal, Berliinis. Õppis Berliini tehnika kõrgkoolis hoonete ehitust. Vaatamata oma ehitusinseneri taustale on Zuse läinud ajalukku arvuti insenerina. Nimelt konstrueeris ta esimese programmeritava, kahendsüsteemis töötava arvuti nimega Z3[2]. Lisaks tervet tuba täitvale releede kogumile mõtles Zuse välja ka esimese kõrgtaseme programmeerimiskeele Plankalkül [3].

Kolmas nn. sakslane kellel siinses postituses peatun ei ole kuulsa ajalooga inimene vaid operatsiooni süsteem linux, täpsemalt selle distributsioon SUSE. Nimi SuSE oli algselt Software und System-Entwicklung (tarkvara ja süsteemi arendus) lühendiks, hiljem võeti kasutusel rohkem tähi ülemisest kastist ja nimeks sai SUSE. Nimede ajalugu on alati põnev kuid miks on SUSE märkimisväärne, on ju linuxist sadu kui mitte kümneid tuhandeid erinevaid distrosi? SuSE on üks esimesi distrosi, mis on siiani nn. elus. Jah, ta baseerub omakorda Slackware distrol [4]. Kuid kasutatuvaselt on SUSE üks populaarsemaid distrosi. Tähtsaim seik SUSE ajaloos on see, et ta on esimene linuxi distro, mis võeti kasutusele mainframe tüüpi suur arvutites [5]. Ja midagi ka mälumängu huvilistele. Kui S.u.S.E linux nimelise distro esimene reliis 1996 tehti ei antud versiooniks mitte 0.1 või 1.0 vaid 4.2. Ehk siis 42! SUSE on vastus küsimusele “elu, universumi ja üldse kõige” kohta.

Infotehnoloogia ajalugu on pikk ja oma olemuslikult (IT ju tegeleb ka info salvestamisega) äärmiselt mahukas. Valida välja 3 ja neist kolmest vaid essents leida ei ole kerge. Kui keegi tunneb, et mõni olulisem fakt jäi mainimata või midagi sai valesti öeldud siis ta on lahkelt oodatud parendus ettepanekutega.

 

 

 

  1. https://www.mainz.de/microsite/gutenberg/zeit/zeitleiste_gutenberg.php#SP-grouplist-1-1:1, vaadatud 4. veebruaril 2020
  2. https://ei.cs.vt.edu/~history/Zuse.html, vaadatud 4. veebruaril 2020
  3. https://www.computer.org/csdl/magazine/an/1997/02/man1997020017/13rRUIJcWqp, vaadatud 4. veebruaril 2020
  4. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1b/Linux_Distribution_Timeline.svg, vaadatud 5. veebruaril 2020
  5. https://www.channelfutures.com/open-source/suses-role-in-the-history-of-linux-and-open-source, vaadatud 5. veebruaril 2020